Maksu- ja Tolliamet on maksuvõlgade sissenõudmiseks võtnud kasutusele meetme, millega nõutakse kohtu kaudu maksuvõlglase poolt tehtud tehingu kehtetuks tunnistamist ja juba võõrandatud vara tagasivõitmist maksuvõlglasele, tuginedes täitemenetluse seadustikule ja tsiviilseaduse üldosa seadusele. Vara tagasivõitmised hõlmavad äriühingu poolt maksuvõlgnevuse eksisteerimise ajal tehtud vara (üldjuhul registervara) müügitehinguid.
Täitemenetluses esitatud tehingu tagasivõitmise nõude alused
Täitemenetluse seadustikust (edaspidi TMS) tulenevad nõuded täidetakse täitedokumendi alusel, mille hulka on arvatud ka maksuhalduri haldusakt maksukohustuste ja muude rahaliste kohustuste sundtäitmise kohta. Seega kui maksuhalduri poolt alustatud maksuvõla sundtäitmise tulemusena ei ole maksuvõlglaselt kogu võlgnetavat summat laekunud või kui on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni, siis asutakse võlgade muude võimalike sissenõudmise meetodite rakendamisele.
TMS § 187 lg-st 1 tuleneb sissenõudjale võimalus esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ja nõuda kohtult TMS-st sätestatud alustel ja korras sissenõudja huve kahjustava tehingu kehtetuks tunnistamist. Tehingu tagasivõitmise üldised alused sätestab TMS § 188 lg 1.
Maksuhalduri ja teiste sissenõudjate poolt vastava hagiavalduse esitamiseks peavad olema täidetud seadusandja poolt kehtestatud tingimused, sest kohus tunnistab tehingu kehtetuks järgmiste asjaolude esinemisel:
1) võlgnik on teinud tehingu kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist;
2) tehing on tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks;
3) tehingu teine pool teadis või pidi teadma sissenõudja kahjustamisest tehingu tegemise ajal.
Sissenõudja kahjustamisest teadmise kohta on seaduses eritingimus. Tehingu teise poole teadmist või võlausaldaja kahjustamisest teadma pidamist eeldatakse, kui täidetud on lähikondsuse kriteerium (teine pool on võlgniku lähikondne pankrotiseaduse § 117 kohaselt) või on täidetud ajaline piirang (tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist).
Praktika ja peamised probleemid
Tõendamise seisukohalt kõige problemaatilisemaks ja seetõttu ka kõige huvipakkuvamaks vara tagasivõitmise tingimuseks on sissenõudja huvide teadliku kahjustamise kriteerium. Maksuhaldur on nõudnud seni selliste tehingute kehtetuks tunnistamist, mille sisuks on registervara võõrandamine, s.t tehingute objektiks olevat vara on hiljem võimalik positiivse kohtulahendi korral lihtsalt maksuvõlglase omandisse tagasi saada.
Maksuhalduri poolt rakendatava vara tagasivõitmise kohta on jõustunud ja kohtulahendite registris kättesaadav Pärnu Maakohtu lahend nr 2-09-22956.
Eelnimetatud lahendis asus kohus seisukohale, et maksuvõlglasest äriühingu poolt kinnistu võõrandamine juhatuse liikme abikaasale on kehtetu hoolimata sellest, et kinnistu müüdi turuhinnast 200 000 krooni kallimalt. Kohus on sissenõudja huvide kahjustamise eesmärgi kriteeriumi lugenud täidetuks, asjaoluga, et vara eest tasumine oli näilik. Ostjal ei olnud tuludeklaratsiooni andmetel ostmiseks piisavalt rahalisi vahendeid, ostja ei olnud kohtule esitanud mõistlikku põhjendust, miks ta ostis kinnistu sellise hinnaga. Sealjuures on kohus lugenud arvestatavaks seosed äriühingu poolt juhatuse liikmele antud laenu ja ostja poolt vastava summa kasutamise kinnistu ostmiseks. Nimetatud lahendis on nii müüja kui ka ostja esitanud kohtule tõendid kinnisasja ostuhinna tasumise kohta – arvelduskonto väljavõtte ja sularaha vastuvõtmist tõendavad dokumendid.
Kohtuotsus tugineb allakirjutanute arvates sissenõudja kahjustamise eesmärgi tuvastamise eeldustele ja tõendamiseseme asjaolusid arvestades selgelt tuvastamata faktilistele asjaoludele, seda enam, et maksuhalduril on võlgaste kontrollimiseks seaduses ette nähtud ulatuslikud meetodid ja vajalike tõendite puudumisel on võimalik kohtule esitada taotlus vastaspoolelt dokumentide väljanõudmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt.
Kahjuks ei ole võlglane vaadeldud tsiviilasjas kasutanud advokaati või professionaalset õigusesindajat ja kvalifitseeritud õigusabi puudumine kajastub ka kohtuotsusest.
Sissenõudja huvide kahjustamine on üheselt mõistetav, kui maksuvõlglane müüb endale kuuluvat vara oluliselt allapoole turuhinda. Vara müümine hinnaga, mis ületab turuhinda sissenõudja huve ei kahjusta, kui võlgnikule on ostja poolt raha tasutud kokkulepitud viisil. Raha tasumise tõendatust ülalviidatud lahendis maksuhaldur ümber lükata ei suutnud, kuigi just see on võlausaldaja kahjustamist näitav ainuke oluline tingimus vara müümisel üle turuhinna. Asjaolu, et maksuhaldurile kogu vara müügist laekuv raha võla katteks ei laeku, ei ole võlausaldaja kahjustamist tingiv vara tagasivõitmise kontseptsioonis, vaid tegemist on võla sissenõudmise ebaefektiivsuse ja äriühingu poolse rahaliste ressursside organiseerimise küsimusega ehk siis juhtimisotsusega.
Riigikohus on vara tagasivõitmise teemal täitemenetluse seadustiku alusel teinud lahendi tsiviilasjas nr 3-2-1-113-09, milles on sedastanud, et TMS § 188 lg 1 kohaldamiseks tuleb tõendada võlausaldajate huvide kahjustamine ja leidnud, et sissenõudja huvide kahjustamisega võib olla tegemist, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Samas lahendis asus Riigikohus seisukohale, et TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks ei ole tähtis, et võlgnik ei kasutanud kinnisasja müügist saadud raha sissenõudja kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, s.t selline tegevusetus iseenesest ei muuda müügilepingut võlausaldaja huve kahjustavaks. Lisaks märkis Riigikohus, et müügihinna mittetasumise korral on müüjal ostja vastu müügilepingust tulenev täitmise nõue, millele saab pöörata sissenõude täitemenetluses.
Kui kohus on tuvastanud vajalikud asjaolud ja otsustanud, et tehing tuleb lugeda kehtetuks, siis tasub tähele panna, et maksuhaldur on lisanud hagiavaldusse nõude asendada tehingu teise poole tahteavaldus kohtulahendiga, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma. See tähendab, et müügitehingu teisel poolel ehk registervara ostnud isikul tuvastatakse kohustus anda nõusolek selle kohta, et registervara omanikuks kantakse müüja ehk maksuvõlglasest äriühing.
Maksuvõlglase uuesti kandmine juba kord müüdud vara omanikuks võib tekitada temale lisaprobleeme, sest täitemenetluses kinnistu müümine võib toimuda oluliselt väiksema summa eest kui kehtetuks tunnistatud tehingu raames toimunud müük. Kui maksuvõlglase esialgne vara müümine on toimunud ülalpool turuhinda, vara eest tasumine on toimunud ja selle toimumist ei ole ümber lükatud ning tagasivõidetud vara hilisem müük toimub oluliselt väiksema summa eest, siis äriühingul tekib kahju summa osas, mis jääb esialgse müügihinna ja tagasivõitmise järgse müügihinna vahele. Samuti tekib kahju heausksel ostjal, kes ei pruugi võlgnikult raha tagasi saada. Kui maksuvõlglane ei vaidlusta endale negatiivset vara tagasivõitmist seadustavat kohtuotsust ja kohtuotsus jõustub, ei ole võimalik riigilt tema esindaja tegevuse tulemusena tekkinud kahju hüvitamist nõuda, sest tekkinud kahju ei ole õigusvastane. Seega kahju vältimiseks tuleb isikul endal kasutada oma õigusi ja kohaseid meetmeid, esitada professionaalse õigusesindaja vahendusel kõik vastuargumendid ja tõendid kohtumenetluses ja negatiivse lahendi korral vaidlustada kohtuotsus.
