Mis on alanud aastal uut maksukorralduse seaduses?

 

Alljärgnevalt peatutakse pikemalt muudatustel, milledest maksukohustuslased peaksid alates käesoleva aasta algusest teadlikud olema.

 

 

Käesoleva aasta algusest kehtib maksuvõla puhul põhimõte, et juhul kui tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma on määratud haldusaktiga (nt maksuotsusega), siis on maksuvõla avalikustamine maksuhalduri poolt lubatud alles pärast seda, kui saabunud on haldusakti täitmise (s.o nõutava maksusumma tasumise) tähtpäev ja haldusakti täitmist ei ole peatatud. Kui vaidlustatud maksuotsuse täitmine on maksukohustuslase vaiet menetleva Maksu- ja Tolliameti või kaebust menetleva halduskohtu poolt esialgse õiguskaitse korras peatatud, siis maksuhaldur võla olemasolu ega suurust avaldada ei tohi. Seadusemuudatus oli tingitud Riigikohtu halduskolleegiumi poolt 16. juunil 2008. a kohtuasjas nr 3-3-1-21-08 tehtud otsuses kajastatud kohtukolleegiumi seisukohast, mille kohaselt ei saa haldusakti täitmise peatamisel käsitada maksukohustuslast maksuvõlglasena, kuna haldusakti täitmise tähtpäev on täitmise peatamise otsusega (kohtumäärusega) edasi lükkunud. Seda olenemata sellest, et algselt haldusakti (maksuotsuse) täitmiseks määratud tähtpäev võib olla formaalselt saabunud.

 

 

Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa kättetoimetamiseks avaldada nimetatud osa ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuni möödunud aasta lõpuni pidi maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldama vähemalt kahel korral ja vähemalt kahenädalase vahega ning see loeti kättetoimetatuks teistkordse avaldamise päevale järgneval päeval. Nüüd piisab dokumendi resolutiivosa kättetoimetamiseks selle ühekordsest avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest.

 

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt oli dokumendi kättetoimetamise lihtsustamine tingitud asjaolust, et maksukohustuslaste arv, kelle kohta puuduvad andmed või kelle viibimis- või tegevuskoht ei ole teada, on Maksu- ja Tolliameti andmetel suurem kui 100 000. Dokumendi resolutiivosa kättetoimetamiseks selle mitmekordse avaldamise nõue on relikt ajast, mil Ametlikud Teadaanded ilmusid lisaks elektroonilisele versioonile ka paberkandjal. Nüüdseks on nõue oma tähenduse kaotanud, kuna interneti vahendusel on kõik teadaanded nendega tutvuda soovijatele, sh teadaannete adressaatidele, pidevalt kättesaadavad. Senisest lühema kättetoimetamistähtaja määratlemisel lähtuti analoogia korras täitemenetluse seadustikus avalikult kättetoimetatava täitmisteate puhul sätestatud 10-päevasest tähtajast.

 

 

Maksuhalduri ametnikul on seadusest tulenevalt õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Samas lasub maksuhalduril kohustus vaatlusest ette teatada sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel nimetatud menetlustoimingu osas omapoolse seisukoha kujundada. Teatud juhtudel on maksuhalduril siiski võimalus vaatlust teostada sellest eelnevalt ette teatamata. Kuni 2010. aasta lõpuni kehtinud MKS-i redaktsiooni kohaselt olid sellisteks erandlikeks olukordadeks kiireloomulised juhud ja juhud, kui maksuhalduril ei ole õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Alates käesolevast aastast on seaduses sätestatud, et vaatlusest ei teavitata ette ka juhul, kui see võiks ohtu seada vaatluse eesmärgi täitmise.

 

Vaatlusest mitteteavitamise juhtude laiendamise vajadust on seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et teatud kohtade nagu näiteks ehitusplatsid, taksode peatuskohad, vabaõhuürituste toimimiskohad jms vaatlemisel ei võimalda vaatlusest ette teatamine neid vaadelda tõenäoliselt selliselt, nagu see oleks võimalik ilma vaatlusest ette teavitamata. Teisisõnu on püütud varjatult mõista anda, et vaatlusest ette teatamise korral muudetaks tõenäoliselt vähemalt ajutiselt maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse või selle toimumiskohaga seonduvat ehk lõpetataks vaatlusele tulev tegevus ning maksuhalduril puuduks võimalus võimalikke kuritarvitusi vaatluse käigus tuvastada ja selle tõendamiseks vajalikke tõendeid koguda. Samas on selge, et sellise riski esinemise hindamine on fakti küsimus ja läbiviidav menetlustoiming peab olema kontrollitava objekti suhtes igal juhul proportsionaalne. Seetõttu peab maksuhaldur suutma vajadusel põhjendada, miks konkreetsel juhul maksukohustuslase eelnevat informeerimist võimalikuks ei peetud.

 

Seaduse kohaselt saadetakse maksudeklaratsioon posti teel, elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle maksuhalduri ametiruumides või muus maksuhalduri määratud kohas. Kuni möödunud aasta lõpuni oli seaduses sätestatud, et maksukohustuslane võib valida deklaratsiooni esitamise viisi, välja arvatud juhul, kui seaduse või määrusega on sätestatud teisiti. Alates 2011. aastast nimetatud sätet täpsustati ning sellest tulenevalt võib isik valida deklaratsiooni esitamise viisi, välja arvatud juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti. Viide määrusele jäeti välja põhjusel, et deklaratsiooni näol on tegemist ühe tähtsaima maksustamise aluseks oleva dokumendiga ja ühtlasi tihti ainukese maksustamise alusega, mistõttu saab deklaratsiooni kohustuslik esitamise viis tuleneda vaid seadusest, mitte aga selle rakendusaktiks olevast valitsuse või ministri määrusest.

 

 

Alates 2011. aastast on maksuhalduril võrreldes varasemaga suuremad õigused nn eelaresti kohaldamisel ehk maksunõude täitmist tagavate toimingute sooritamisel enne rahalise nõude või kohustuse määramist.

 

Kuni 2011. aastani nägi MKS ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist ehk üldjuhul maksuotsuse tegemist võib maksuvõla sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või lausa võimatuks, võib Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja esitada halduskohtule taotluse loa saamiseks, mis annaks maksuhaldurile õiguse sooritada seaduses loetletud täitmist tagavaid toimingud juba enne maksusumma määramist. Juhul kui halduskohus esitatud taotlust põhjendatuks peab ja selle rahuldab, on maksuhalduril juba enne maksuotsuse tegemist võimalik sooritada maksusumma sissenõutavuse tagamiseks toiminguid, mida reeglina tehakse alles pärast maksusumma määramist selle sundkorras sissenõudmise käigus. Nimetatud täitetoiminguteks on vastavasse registrisse kinnisasja, ehitise kui vallasasja, sõiduvahendi ja/või laeva käsutamise keelumärke kandmise taotlemine ja/või väärtpaberite või väärtpaberikontode blokeerimiseks korralduse andmine ja/või kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmise taotlemine. Samas ei olnud maksuhalduril käesoleva aastani võimalust taotleda kohtult luba juba enne maksuotsuse tegemist sissenõude pööramiseks maksukohustuslase rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele, kui oli tekkinud kahtlus, et viimane võib end maksunõude täitmise vältimiseks tahtlikult maksejõuetuks muuta. Seega puudus maksuhalduril varem võimalus enne maksusumma määramist ja selle sundkorras sissenõutavaks muutumist preventiivse abinõuna näiteks maksukohustuslase pangakontode arestimiseks pankadele korraldusi anda või maksukohustuslasele kuuluvat kaupa arestida. Alates käesolevast aastast on see võimalus aga seaduse tasandil ette nähtud. Alates sellest aastast võib maksuhaldur taotleda halduskohtult luba ka maksukohustuslase rahalistele vahenditele ja varalistele õigustele sissenõude pööramiseks juba maksukontrolli käigus enne maksuotsusega maksusumma määramist. Samuti võiks maksuhaldur taotleda halduskohtult luba pöörduda ennetavate täitetoimingute sooritamiseks kohtutäituri poole, kui maksuhalduril endal ei ole nimetatud toimingute sooritamine mingil põhjusel võimalik või kui need ei oleks eelduste kohaselt tulemuslikud.

 

Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt täiendab eelaresti laiendamine rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele maksuhalduri võimalusi maksupettuste vastu võitlemisel. Seletuskirjas toodud põhjendusest nähtuvalt on rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele sissenõude pööramine vajalik eelkõige selliste äriühingute puhul, mille vara koosneb üldjuhul vaid arvutist, postkastist ja pangakontost. Vara puudumise tõttu ei ole maksuhalduril nii või teisiti otstarbekas pöörduda selliste isikute puhul kohtu poole loa saamiseks erinevatesse registrisse kantavatele varadele keelumärgete seadmiseks, mistõttu võib äriühingu pangakonto arestimine olla sisuliselt ainus võimalus tagada vähemalt hüpoteetiliselt tulevikus määratava maksusumma sissenõutavuse võimalikkus. Pangakonto arestimine saab anda tulemusi siiski vaid juhul, kui maksupettuse skeemis osalevad omavahel seotud isikud ei ole jõudnud võtta kasutusele pangakontodel olevate rahasummade arestimist välistavaid meetmeid ehk teisisõnu pangakontolt raha kuhugi edasi kandnud või seda variisikute kaudu sularahas välja võtnud. Seletuskirjast nähtuvalt on maksuhaldur selliste problemaatiliste olukordadega kokku puutunud eelkõige kütuse- ja metalliäris tegevate äriühingute puhul, keda sageli kasutatakse mõne lülina suuremas maksupettuse skeemis.

 

Kuna maksuhalduril endal puudub õigus pöörata sissenõuet registrisse mittekantavale varale, tuleb tal maksukohustuse täitmise tagamiseks taolise vara arestimise korraldamiseks pöörduda kohtutäituri poole. Käesolevast aastast jõusolev seadusemuudatus võimaldab niisiis lisaks pangakonto arestimisele arestida enne maksusumma määramist kohtu eelneval loal ning kohtutäituri vahendusel näiteks ka maksukohustuslasele kuuluvat kütust, metalli, puitu ja muud registrisse mittekantavat vallasvara. Seaduseelnõu seletuskirjas on siiski märgitud, et seda võimalust võib maksuhaldur kasutada üksnes erandlikel juhtudel, kui on selgelt ette näha teiste täitetoimingute võimatus. Jääb üle üksnes loota, et praktikas see tõepoolest nii saab olema ning kavandatavaid maksukohustuslaste varalisi õigusi piiravaid meetmeid kasutatakse maksuhalduri poolt üksnes põhjendatud juhtudel viimase abinõuna kooskõlas kaalutlusõiguse põhimõtetega.

 

 

Alates alanud aastast on nii mõndagi uut ja huvitavat MKS-is sisalduvates intressi arvestamise põhimõtetes ning seda nii riigi kui ka maksukohustuslase kasuks arvestatava intressi puhul.

 

Alustades maksukohustuslase kasuks arvestatavast intressist, tuleb esmalt märkida, et uuest aastast jõustunud täpsustuse kohaselt on maksukohustuslasele tagatud intressi saamise õigus vaid juhul, kui maksuhalduri haldusakt (nt maksuotsus, vastutusotsus, korraldus) kohustas isikut tasuma suurema maksusumma, kui see oli ette nähtud maksuseaduses. Isikule ei maksta aga intresse juhul, kui seadusega ettenähtust suurem maksusumma tasuti maksukohustuslase enda initsiatiivil näiteks tema poolt maksudeklaratsioonis deklareeritud andmete alusel või kui ettenähtust suuremat maksusummat kohustati tasuma maksukohustuslase poolt deklareeritud andmete alusel koostatud maksuhalduri haldusaktiga. Enam ei sisaldu seaduses sätet, mis nägi ette, et kui maksukohustuslane on enne ettenähtust suurema summa tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud enammakse tagastamist oma pangakontole, arvestatakse intressi kuni summa tagastamise päevani. Nimetatud tingimuse kaotamist põhjendati asjaoluga, et maksu tasumise õigusliku aluse äralangemisel tekkiva maksukohustuslase tagastusnõudele vastavat summat ei kanta mitte tema pangakontole vaid arvestuslikult maksuhalduri poolt administreeritavale nn ettemaksukontole, kus nimetatud rahasummat kasutatakse maksukohustuslase jooksvate rahaliste kohustuste tasumiseks. Muudatus ei võimalda maksukohustuslasel nõuda maksuhaldurilt intressi arvestamist kuni raha tema pangakontole laekumise päevani, vaid kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani ehk kuni rahasumma ettemaksukontole laekumise päevani. Seaduseelnõu seletuskirjas selgitati, et kuna juriidilised isikud teevad ettemaksukontole jooksvate rahaliste kohustuste täitmiseks pidevalt makseid, siis on maksuhalduril otstarbekas kanda intress maksukohustuslase ettemaksukontole ning arvestada enammakstud summalt intressi kuni raha ettemaksukontole laekumiseni.

 

Maksukohustuslasel, kellel puudub vajadus või kes ei soovi jätta tekkinud tagastusnõuet tulevaste rahaliste kohustuste katteks, vaid soovib selle kätte saada, tuleb edaspidi esitada maksuhaldurile kirjalikus vormis tagastusnõude täitmise taotlus rahasumma kandmiseks ettemaksukontolt viivitamatult tema pangakontole. Alanud aastast jõustunud muudatusega on maksuhalduril intressi tasumiseks aega varasema 15 kalendripäevalt asemel 15 tööpäeva, kuna väidetavalt osutus praktikas 15-päevane tähtaeg liiga lühikeseks.

 

Ülalkirjeldatud muudatustega loodetakse muuta intresside arvestussüsteem lihtsamaks ja otstarbekamaks ning hoida kokku halduskulusid ja vähendada maksuhalduri halduskoormust. Samas on selge, et maksukohustuslase vaatenurgast ei pruugi uus regulatsioon tingimata just positiivsena näida.

 

Tulles riigi kasuks arvestatava intressi juurde, tuleb märkida, et ka seda puudutava osas kehtivad alates käesolevast aastast nii mõnedki muudatused.

 

Seaduses tehtud muudatustega täpsustati intressinõude esitamise ja ka ajatatud maksusummalt arvestatava intressi aegumistähtaega. Sarnaselt maksuotsusele loetakse intressinõue tehtud aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja möödumist. Varem oli nimetatud põhimõte sõnaselgelt sätestatud üksnes maksuotsuse kohta, mistõttu oli intressinõude vaidlustanud maksukohustuslasel võimalik väita, et intressinõudele nimetatud põhimõte ei laiene ning nõude aegumistähtaja arvestamisel tuleb lähtuda selle faktilise kättetoimetamise ajast.

 

Maksuvõla tasumise ajatamise korral on alates 2011. aastast seaduses selgesõnaliselt ette nähtud, et intressi arvestamise aegumistähtajaks on 1 aasta, arvates ajatamise ajakava lõppemise või kehtetuks tunnistamise päevast.

 

Lisaks ülaltoodule täiendati muudatusega seaduses sätestatud intressi mittearvestamise aluste loetelu, mis peaks kõigi eelduste kohaselt tasumisele kuuluvad maksusummad seaduses ettenähtud tähtajaks tasumata jätnud maksukohustuslaste olukorda kergendama. Seaduses sätestatud muudatusega seati maksusummalt arvestatavale intressile tsiviilkohtu praktika analoogiat aluseks võttes kindel ülempiir, milleks on tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma ehk intressi arvestamise aluseks oleva maksunõude suurus. Vastavasisulise muudatuse eesmärgiks on seaduseelnõu seletuskirjas sisalduva kommentaari kohaselt maksunõudelt ebaproportsionaalselt suure intressi arvestamise ning ühtlasi ebamõistlikult pika ajaperioodi jooksul intressiarvestuse pidamisest tingitud maksuhalduri halduskoormuse edaspidine vähendamine. Samas tuleb arvestada tõsiasjaga, intressi ülempiiri kohaldatakse edasiulatuvalt ainult pärast 01. jaanuarit 2011. a peetava intressiarvestuse osas. Nimetatud hetkeks juba tekkinud ning maksunõuet ületavat intressivõlga ei kustutata, kuid intressi arvestamist ka ei jätkata. Seega jäävad enne 2011. aastat tekkinud ning tasumisele kuuluvaid maksusummasid ületavad intressisummad maksuhalduri arvestusse endiselt üles ning viimasel on kohustus need vastavalt rahaliste nõuete sissenõudmist reguleerivatele sätetele sisse nõuda.

 

Kui varem kehtinud seaduse redaktsiooni kohaselt ei koostatud täitemenetluse ajal arvestatud intressi sissenõudmiseks intressinõuet, siis sellel aastal jõustunud muudatuse kohaselt tuleb edaspidi täitemenetluse ajal arvestatud intressi kohta intressinõue koostada. Seda on võimalik jätkuvalt täita enne nõude maksukohustuslasele kättetoimetamist. Sarnast korda kohaldatakse muudatuse kohaselt ka intressi tasaarvestamisel tagastusnõudega, mille puhul tasaarvestab maksuhaldur koostatud intressinõude maksukohustuslase tagastusnõudega ilma, et annaks viimasele intressinõude tasumiseks eraldi tähtaega. Arvestatav intress tasaarvestatakse seaduses tehtud muudatuse kohaselt jooksvalt ehk enne intressinõude kättetoimetamist ning selle tasumiseks tähtaega määramata.

 

Üks 2011. aastal jõustunud muudatus MKS-is puudutab ka vaidemenetlust. Nimelt pikendati alates käesolevast aastast vaide läbivaatamise tähtaega olukorras, kus vaiet läbivaatav maksuhaldur on pidanud vajalikuks nõuda vaide esitajalt täiendavate tõendite esitamist. Kui varem nägi seadus ette, et sellisel juhul peab vaiet menetlev maksuhaldur vaide läbi vaatama 5 päeva jooksul, arvates tõendite esitamisest, siis nüüd peab ta seda tegema 5 tööpäeva jookul pärast täiendavate tõendite saamist. Seaduseelnõu seletuskirjas põhjendatakse muudatuse vajalikkust asjaoluga, et praktikas on 5-päevane tähtaeg sageli liiga lühikeseks osutunud. Näiteks sellistel juhtudel, kui vaide esitanud maksukohustuslane esitab tõendid vahetult enne puhkepäevi või pikemaid riiklikke pühasid. Alates käesoleva aasta algusest ei võeta 5-päevase tähtaja arvutamisel aluseks mitte enam kalendri-, vaid tööpäevad ehk teisisõnu pikeneb uute tõendite ja vaide läbivaatamise tähtaeg 5 tööpäevani. Siinjuures on muidugi oluline silmas pidada, et vaiet menetleval maksuhalduril ei lasu endiselt kohustust vaadata vaie läbi varem kui 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest.

 

 

Lisaks ülalviidatud muudatustele muudeti euro kasutusele võtmise seadusega neid MKS-i sätteid, milledes sisaldusid kroonides väljendatud rahasummad. Nii näiteks on maksuhaldur kohustatud alates käesolevast aastast maksukohustuslasele maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama juhul, kui viimase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 15 eurot (varem oli vastav summa 100 krooni), jätma maksuteate väljastamata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot (varem 50 krooni) jne.Kõnealustest rahaühiku muutumisega seotud muudatustest on võimalik saada ammendav ülevaade Maksu- ja Tolliameti veebilehel asuva tabeli abil, milles on toodud MKS-ist ja maksuseadustest tulenevad summalised määrad nii kroonides kui eurodes.