Riigihangete registris avaldatud statistika andmetel on hangete arv hakanud 2010. a uuesti kasvama. Perioodil 2007. a-2013. a on Eestil võimalik kasutada majanduse, hariduse, infrastruktuuri ja keskkonna edendamiseks Euroopa Liidu struktuuritoetusi ligikaudu 3,4 miljardit eurot, millest Eesti on 2011. a alguseks suutnud ära kasutada alles 30%. Surve kasutada ära struktuuritoetused tingib tõenäoliselt hangete arvu kasvu kahe järgneva aasta jooksul.
Arvestades konkurentsi tihenemist ja vaidluste arvu kasvu, tuleb pakkujatel ja taotlejatel olla kursis üha spetsiifilisemate nõuetega. Alates 01. jaanuarist 2011. a jõustunud riigihangete seaduse (RHS) muudatustega muutuvad pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooninõuded, mida tuleb pakkumuse või taotluse esitamisel tähele panna.
Esiteks on RHS § 38 lg 1 p-s 4 täpsustatud ja muudetud hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid seoses maksuvõlgnevusega. Täiendatud maksuvõla mõiste hõlmab lisaks riiklike, elu- või asukoha kohalike maksude, sotsiaalkindlustusmaksete võlale ka tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressi. Kui 2010. a lõpuni oli hankijaga hankelepingu sõlmimata jätmise või pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluseks riiklike maksude, elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumata jätmine, siis alates 01. jaanuarist 2011. a peab maksuvõla suurus jääma alla 100 euro. Juhul kui maksuvõlg on ajatatud, tuleb tähele panna asjaolu, et hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kelle maksuvõla tasumine on ajatatud pikemaks perioodiks kui kuus kuud arvates hankemenetluse algamise päevast, välja arvatud juhul, kui maksuvõla tasumise ajatamine on täies ulatuses tagatud.
Teiseks kaob riigihangete seaduse muudatuste kohaselt pakkujate ja taotlejate kohustus esitada alltöövõtjate kohta informatsiooni ja kinnitusi, sealhulgas RHS § 38 lg 1 punktides 1-4 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumiste kohta. Hankija õigus küsida alltöövõtjate kohta informatsiooni ja kinnitusi, on seadusest välja jäetud. Sellise muudatuse on tinginud asjaolu, et alltöövõtjate kohta edastatud informatsioon on olemuslikult formaalset, mitte sisulist tähendust omav teave. Eriti pikemaajaliste tööde puhul on pakkujatel võimatu prognoosida alltöövõtjate valmidust ja suutlikkust töid teostada. Samas tuleb tähele panna, et selline muudatus ei võta pakkujalt või taotlejalt õigust tugineda teise alltöövõtja kvalifikatsioonile.
Kolmandaks muutub pakkujatele ja taotlejatele selgemaks ja läbipaistvamaks, milliseid eritingimuste täitmist neilt nõutakse. Vastavalt muutunud RHS § 41 lg-le 3 kohustub hankija nimetama hanketeates, milliste erinõuete, registreeringute või tegevuslubade olemasolu ja esitamine on pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks nõutavad. Kui pakkujal või taotlejal puudub vastav tegevusluba või registreering või ta ei kuulu vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide kohaselt, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata. Siiski ei tähenda hankija poolt eriseadustest tulenevate erinõuete nimetamine seda, et pakkuja või taotleja võivad ise erinõuetele vastavuse olemasolu kontrollimisesse kergemalt suhtuda. Juhul kui hankija on jätnud hanketeates mõne erinõude nimetamata, võib see kaasa tuua hankemenetluse jätkamise võimatuse ja seega hankemenetluse kehtetuks tunnistamise. Vastavalt RHS § 29 lg 3 p-le 3 on hankemenetluse lõppemise aluseks hankemenetluse kehtetuks tunnistamine.
Neljandaks tuleb tähelepanu juhtida sellele, et vastavalt RHS § 47 lg-le 3 on alates 01. jaanuarist 2011. a pakkumuse tagasilükkamise aluseks asjaolu, et pakkuja või taotleja ei ole esitanud koos pakkumusega kinnitust selle kohta, et neil on olemas kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud intellektuaalsed omandi õigused.
Vältimaks vigu pakkumuse esitamisel ja hankemenetlusel osalemisel, tuleks kindlasti tutvuda ka teiste riigihangete seaduse muudatustega.
