Tambet Laasik, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv
Kahju hüvitamise nõude üldised alused on laialdaselt tuntud. Keskse tähendusega on, et kantud kahju oleks kahju tekitaja teo põhjuslik tagajärg. Ehkki vastavast üldistusest piisab lihtsate kaasuste lahendamiseks, on kahju hüvitamise õigus oluliselt keerulisem ja komplekssem. Käesolev artikkel käsitleb nõuet arvestada kahju hüvitamisel rikutud kohustuse eesmärki.
Esmalt tuleb märkida, et rikutud kohustuse eesmärki ei tohi segi ajada kahju hüvitamise eesmärgi kui oluliselt üldisema kategooriaga. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusteoorias tuntakse seda diferentsihüpoteesina. Selle kohaldamisel on oluline võrrelda kahju kandnud isiku hüvede olukorda enne ja pärast kahju tekitavat sündmust.
Rikutud normi eesmärgi arvestamine on aga oluliselt spetsiifilisem õigusmõiste, mis kohaldub nii lepingulistes kui lepinguvälistes võlasuhetes. Sealjuures võlaõigusseadus kasutab reeglit, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Selline kahju võib olla reaalselt tekkinud ning kahju tekitava teoga põhjuslikus seoses, kuid selle hüvitamine võib ikkagi olla välistatud. Nt ei pea katkise auto müüja hüvitama ostjale kahju, mis tuleneb sellest, et ostja ei jõua õigeaegselt ärikohtumisele; katkise pastaka müüja ei pea hüvitama lekkinud tindist rikutud diivanit jne.
Rikutud kohustuse eesmärgi teooria lähtub eelkõige kahest aluspõhimõttest:
- Iga õigusnorm – nii seaduses sätestatud kui lepingus kokkulepitud – on kehtestatud mingi õiguse või huvi kaitseks. Sellest tuleneb loogiliselt, et iga norm ei ole mõeldud mitte kõigi rikkumisega põhjuslikus seoses olevate tagajärgede ärahoidmiseks, vaid üksnes konkreetsete kahjude vältimiseks. Vastav õigus või huvi on leitav normi tõlgendamise teel.
- Iga regulatsiooni puhul tuleb välja selgitada milline on pooltevaheline mõistlik riskijaotus. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta poolte isikuid, nende objektiivseid ja subjektiivseid omadusi, samuti lepingu tüüpi ja olemust.
Reeglina on normi eesmärk tuvastatav võrdlemisi lihtsalt, kuivõrd teooria ja praktika on andnud enamkasutatavatele normidele selge eesmärgi ja tähenduse. Teatud juhtudel võib aga normi eesmärk olla tuliste vaidluste objektiks, kus eesmärgi väljaselgitamiseks ei piisa kindlasti vaid normi tekstist ning kasutada tuleb kõiki tõlgendusmeetodeid. Vastavalt on rikutud kohustuse eesmärk oluline piirang, mis ei võimalda võlausaldajal esitada võlgnikule ebamõistlikke ja ülemääraseid kahjunõudeid, mis muidu lihtsalt kahju hüvitamise üldreeglite alusel oleksid võimalikud. Seetõttu on vaidluste vältimiseks ja ennetamiseks lepingute koostamisel ja sõlmimisel alati oluline pöörata tähelepanu ka sellele, mis on mingi konkreetse sätte eesmärk ning kelle õigusi ja millise kahju eest peab see kaitsma. Samuti tuleks nõuete esitamisel alati eelnevalt hinnata kas rikutud kohustuse eesmärgiks on vastava kahju hüvitamine.
