Tambet Laasik, advokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv
Käesolev artikkel käsitleb olulist võlaõiguslikku õiguskaitsevahendit, milleks on täitmisest keeldumise õigus. Tegemist on algselt hea usu põhimõttest tuletatud printsiibiga, mis on tänaseks kaasatud moodsasse lepinguõigusesse õiguskaitsevahendina. Täitmisest keeldumise õigus annab kahjustatud lepingupoolele võimaluse keelduda enda kohustuse täitmisest olukorras, kus teine pool enda kohustusi ei täida. Olemuslikult on see täitmist ajutiselt edasilükkav õiguskaitsevahend. Juhul, kui teine pool asub enda kohustusi jälle täitma, puudub alus ka jätkuvalt enda kohustuse täitmisest keelduda. Kui teine pool aga ei hakkagi enda kohustust täitma, siis tuleb kaaluda juba täiendavate õiguskaitsevahendite kasutamist – eelkõige taganemist või ülesütlemist. Eesti õiguskord tunneb kolme erinevat täitmisest keeldumise alust, mida vaatleme alljärgnevalt eraldi.
Esiteks võib võlgnik võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 110 lg 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja ei ole täitnud enda sissenõutavat kohustust võlgniku ees. Tegemist on olukorraga, kus poolte vahel on rohkem kui üks võlasuhe. Lisaks võlasuhtele, kus võlgnikul on kohustus võlausaldaja ees, peab esinema ka teine võlasuhe, milles võlgnik omakorda on võlausaldaja. Lisaks sellele peavad need kohustused olema ka omavahelises piisavas seoses ehk konneksiteedisuhtes. Piisav seos on määratlemata õigusmõiste, milleks on nt sama õigussuhe, isikutevaheline regulaarne suhe või muu majanduslik või ajaline seos. Juhuslikult tekkinud nõuete osas tuleks piisavat seost eitada. Piisav seos on olemas järgmises näites; A ostab B-lt kaupu ning peab nende eest maksma. Tasumiskohustuse osas on A võlgnik. Samal ajal üürib B A-lt äripinda ning ei ole õigeaegselt maksnud üüriarvet olles seega üüritasu osas omakorda võlgnik A ees. Kohaldades täitmisest keeldumise õigust on A-l õigus jätta kauba eest maksmata seni kuni B on tasunud võlgnetava üüri.
Teiseks, vastastikuse lepingu puhul võib lepingupool VÕS § 111 lg 1 alusel keelduda enda kohustuse täitmisest, kuni teine pool on oma kohustuse täitnud. Keeldumise õigus eeldab sellisel juhul vastastikuste omavahel seotud kohustuste olemasolu (nt müügilepingu põhikohustused). Üldise reeglina peab teistsuguse kokkuleppe puudumisel täitma vastavad kohustused korraga. Kui seda aga ei tehta, tekibki täitmisest keeldumise õigus. Näiteks on A ja B vahel müügileping. Müüja B soovib saada ostjalt A ostuhinda ilma, et ta oleks ise veel kaupa üle andnud. A-l on õigus sellest keelduda ning nõuda, et kauba üleandmine ja selle eest maksmine toimuksid korraga.
Kolmandaks, lepingulises suhtes võib lepingupool, kes peab kohustuse täitma esimesena, VÕS § 111 lg 4 alusel keelduda täitmisest ka siis, kui ilmneb, et teine pool ei suuda või ei kavatse enda kohustusi täita. Eelkõige annab see õiguskaitsevahendi selle vastu, et teine pool kas maksejõuetuse tõttu või lausa pahatahtlikult enda kohustust täita ei kavatsegi, kuid nõuab kohustatud isikult ikkagi võlgnetavat sooritust. Nt A ja B vahel on müügileping, milles A peab esmalt üle andma kauba ning B peab tasuma selle eest kokku lepitud aja jooksul. A-le saab aga teatavaks, et B on pankrotieelses olukorras. Sellest lähtuvalt on A-l õigus kauba väljastamisest keelduda kuni B ei ole selle eest maksnud. Märkida tuleb, et lisaks täitmisele on teisel poolel võimalus ka kinnitada, et ta oma kohustuse täidab või anda kohustuse täitmise tagamiseks tagatis. Vastavad käitumisaktid lõpetavad samuti täitmisest keeldumise õiguse.
Kirjeldatud täitmisest keeldumise võimalused kaitsevad heauskset võlgnikku pahauskse võlausaldaja eest. Seda omakorda täiendab piirang, et võlausaldaja ei või tugineda tema enda käitumisest tingitud võlgniku poolsele rikkumisele ega kasutada tema vastu õiguskaitsevahendeid. Seetõttu tuleb soovitada, et ka võlgnik pööraks lepingulises suhtes tähelepanu võlausaldaja käitumisele ning ohumärkide ilmnemisel rakendaks ülalkirjeldatud meetmeid. Lepingu täitmisest õigeaegne keeldumine võib sundida võlausaldaja enda kohustuste täitmisele ning säästa võlgnikku koormavast ja kulukast üleantu tagastamise nõudega seotud menetlusest.
