Raul Otsa, vandeadvokaat, Advokaadibüroo Aivar Pilv
15. märtsil 2007. a jõustati karistusseadustikus (edaspidi
KarS) eraldi usalduse kuritarvitamise koosseis (KarS § 217
2), mis pidi asendama senist KarS §-i 289 (ametiseisundi kuritarvitamine). Sellest peale räägitakse igapäevases äripraktikas üha enam äriühingu juhtorgani liikmete poolt usalduse kuritarvitamisest ja osanike ning aktsionäride huvide kaitsest. Samas puudub firmaomanikel tihtipeale ühene arusaam, milles seisneb usalduse kuritarvitamine ja mida selle raames kriminaalõiguslikult kaitstakse. Teisisõnu, millal saame rääkida, et äriühingu juhatuse või nõukogu liige on kuritarvitanud osanike usaldust ja alust on rääkida kuriteo toimepanemisest. Käesoleva artikli raames antaksegi selle teema lühiülevaade.
Äritegevuse elavnemisel ja selle laienemisel on äriühingu osanikud ning aktsionärid sunnitud tihtipeale üha enam usaldama äriühingu nõukogu ja juhatuse liikmeid, kes tegelevad ettevõtte igapäevase majandustegevuse ning ärijuhtimisega. Selle tulemusena väheneb ka kontroll juhtivorganite igapäevase tegevuse üle ja päevakorda tõusetuvad äriühingu ning nende osanike ja aktsionäride õiguste kaitse aspektid, millest enimkaitstavate suhtes on seadusandja pidanud vajalikuks sätestada tsiviilvastutuse kõrval koguni kriminaalvastutuse. Juriidilise isiku ja tema juhtorgani vaheliste suhete põhimõisteteks on hoolsus- ja lojaalsuskohustus ning haakuvateks mõisteteks konkurentsikeeld (s.h. huvide konflikti vältimine), konfidentsiaalsuskohustus, teavitamiskohustus ning laenukeeld. Viidatud kohustuste ja keeldude pinnalt on võimalik tuletada konkreetsel üksikjuhtumil, kas juhatuse liige on tegutsenud äriühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamalt või mitte ehk teisisõnu äriühingu parimates huvides. Juhul, kui esinevad kahtlused mõne viidatud keelu- või kohustuse rikkumise suhtes, on põhjendatud rääkida juhatuse liikme tsiviil- või kriminaalvastutusest. Sõltuvalt konkreetse rikkumise sisust, kaasneb juhtorgani liikmele kriminaalvastutus kas varavastaste või äriühingutega seotud süütegude eest. Muuhulgas kaitseb kriminaalõiguslikult äriühingu ja tema osanike ning aktsionäride huve usalduse kuritarvitamise kuriteokoosseis. Nimetatud koosseisu moodustab seadusest või tehingust tuleneva teise isiku vara käsutamise või teisele isikule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine või teise isiku varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine, kui sellega on tekitatud suur varaline kahju ja kui puudub omastamise kuriteokoosseis (vt. KarS § 201). Omastamine võib seisneda näiteks äriühingu vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramises.
Seega on usalduse kuritarvitamine üheks kesksemaks süüteokoosseisuks juhtorgani liikme kriminaalvastutuse rakendamisel, mille kaitstavaks õigushüveks on seadusandja pidanud äriühingu vara. Usalduse kuritarvitamine kui kuritegu võib seisneda näiteks äriühingu varadega põhjendamatute toimingute tegemises (s.o vara võõrandamises, kasutusse andmises jne), äriühingule ebaotstarbekate ja ülejõu käivate varaliste kohustuste (s.o laenude, liisingute jne) võtmises, oluliste varaliste kohustuste täitmata jätmises, äratuntavate varaliste huvide järgimata jätmises (nt. põhjendamatult ebasoodsa lepingu sõlmimine, enda või kolmanda isiku huvides äriühingule kasuliku tehingu tegemata jätmises vms), millega põhjustatakse äriühingule suurt varalist kahju. Samas võib nimetatud süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste antud juhul näiteks töö- või juhtorgani liikme lepingust kui tehingust tuleneva äriühingu vara käsutamise või äriühingule kohustuse võtmise õiguse ebaseaduslik ärakasutamine või äriühingu varaliste huvide järgimise kohustuse rikkumine) pinnalt pidada kaitstavate õigushüvede ringi oluliselt laiemaks.
Sisuliselt kaitstakse usalduse kuritarvitamisega võlaõigusseaduses sätestatud käsundiandja ja käsundisaaja usaldussuhet, millele vastab ka äriühingu ning selle juhtorgani liikmete vaheline suhe. Usaldussuhet mõistetakse õigusalases praktikas kui suhet, kus ühel isikul lasub kohustus käituda võimalikult lojaalselt ja ausalt teise isiku suhtes ning tema parimates huvides. See tähendab, et täita tuleb usaldussuhtest tulenevaid kohustusi ja järgida ülalpool nimetatud keeldusid. Selline suhe hõlmab käsundisaaja ausust, usaldust ja heas usus käitumise kohustust käsundiandja suhtes. Usaldussuhtes peab juhtorgani liige käsundisaajana tegutsema ausalt ja vajaliku hoolsusega ning pidama tehingute tegemisel silmas äriühingu ja selle osanike ning aktsionäride huve. Seega ei ole mitte iga kohustuse rikkumine usalduse kuritarvitamine, vaid üksnes selline, mis seisneb lojaalsus- ja hoolsuskohustuse rikkumises ning usaldussuhte enda või ka kolmanda isiku huvides ärakasutamises.
Järelikult ei ole usalduse kuritarvitamise raames kaitstavaks prioriteetseks valdkonnaks mitte äriühingu ja tema võlausaldajate huvid, vaid äriühingu ning tema juhtorgani liikme vahelised sisesuhted. Võlausaldajate huvisid kaitsevad kriminaalõiguslikult eelkõige pankrotimenetlusega seotud süüteod (s.o maksejõuetuse põhjustamine, vara varjamine pankroti- ja täitemenetluses, pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine).
Kokkuvõttes võib täheldada, et karistusõiguslikult on äriühingu ja tema osanike ning aktsionäride huvid suhetes juhtorgani liikmetega usalduse kuritarvitamise koosseisuga suhteliselt laiapõhjaliselt kaitstud, kuid see on piiratud suure varalise kahju tekitamisega. Kuivõrd süüteokoosseis näeb vastutuse eeldusena ette teo tulemusena suure varalise kahju tekkimise (s.o tänasel hetkel ühes kuus 27 802 eurot), siis väiksema kahju korral ei saa rääkida kriminaalvastutusest, küll aga juhtorgani liikme kui esindaja tsiviilvastutusest.
